Ma käisin HURTSil

Kahe nädalaga müüdi välja Rock Caf’é piletid ja siis viidi kontsert üle Kalevi Spordihalli, kuhu ka enam viimase informatsiooni kohaselt eile õhtul pileteid saada ei olnud.  Kalevi Spordihall oli rahvast täis ja chickid karjusid kõrvulukustavalt kogu selle aja. Hurtsi muusika on muidu selline rahulik, voolav ja melanhoolne, siis live’is olid trummid, mis panid ikka maksa värisema ja oli hullult powerit. Lisaks olid tüübid oma vähese tegutsemisaja kohta väga professionaalsed esinejad. Jumaldavalt karjuvad ja kaasa laulvad chickid jätsid mulje nagu oleks tegemist aastaid tegutsenud maailmakuulsa boybandiga. Iga kord kui laul lõppes või laulja rääkimise lõpetas tõusis metsik kisa.  Tribüünidel olevatel istekohtadel ei istunud keegi ja tagant ette vaadates oli rahvamass tänu pildistavatele ja filmivale tehnikale valgetäpiline. Väga super kogemus.  Teate. Ma ei viitsi rohkem kiita. Sitaks hea oli.

Õhtule andsid lisaväärtust koos tüdrukutega karjuvad kaks kolmekümnendates meest. Üks neist nägi välja nagu ta hängiks enamasti geiklubides ja on üle Tallinna tuntud kapihomo. Krt neid Tallinna mehi teab, nad seal on nii üleslöödud iga soo ihalejad, et ajab mu Tartuga harjunud gaydari sassi. Teine nägi välja oma musta liibuva T-särgiga tavaline träänsupede. Poisid olid ennast meelemürkidest väga ärevaks tõmmanud, mis tagajärjel mulle tundus, et see kontsert on nende üleliigse energia maandamiseks natuke vale koht. Kuidas ma teadsin, et tegemist on meelemürkidega? Võib olla oli asi selles, et üks neist karjus iga 5 minuti tagant “Blood, Tears and Coke” samal ajal energiliselt hüpeldes ja käsi kokku pekstes.

Spordihalli oli orgunnitud ka improviseeritud garederoob. Kui ma läksin meie jopede järele peale kontserdit esimeste seas, siis oli seal kohutav paanika ja jopede otsimine võttis aega meeletult. Ma ei saanudki aru täpselt, aga tundus, et keegi oli ajanud garderoobinumbrite järjekorra sassi ja kui chick oli kümme minutit kapanud üks meie jopedest näpus ringi mööda nagisid, siis andis ta alla ja ütles, et ma ise tuleks ja otsiks. Ma läksin võtsin esimese jopede hunniku ja tõmbasin 2 sekundit hiljem välja oma hõlsti.

Aftertaste

Mul pole õrna aimugi, mida ma selle šokolaadi-piparmündi kombo polli eelloo all silmas pidasin kui ma seda polli teksti kirjutasin. Karin lihtsalt päris minult, et kas mulle maitseb šokolaadi-piparmündi kombo. Ma vastasin, et maitseb, kellele ei maitseks ja et see on üks populaarsemaid kombosid eva!  Karin muidugi ei nõustunud jällegi, sest tema ei tunne ühtegi selle kombo sõpra. Kui me tükk aega olime üksteist friikideks sõimanud, siis ma otsustasin selgitada välja tõe, kasutades selleks oma kalli lugejaskonna abi. Ma olen teile väga tänulik vastamise eest. Kokku sai poll 58 häält.

  • 42 (72,41%) inimest arvasid, et šokolaadi ja piparmündi kombo on hea
  • 10  (17,24%) inimesele ei meeldi
  • 6 (10,34%) inimesele ei tekitanud šokolaadi-piparmündi kombo mingit emotsiooni

PS Tänud ka After Eighti provide’ijale, kes pollist inspireeritult neid meile tõi!

Lugejaküsitlus

Mis sa arvad  šokolaadi ja piparmündi kombost ?

Eelloo sellele pollile kirjutan teisipäeval kui on loodetavasti piisavalt vastuseid.

 

 

Talverõõmud

No oligi arvata, et ega see mats siis tulemata jää. Arvestades ilmastikuolusid olin veendunud, et ma ise suusatan nende pasteldega kellelegi otsa, aga võta näpust. Hoopis mulle sõideti ette. Minul vedas aga nii hästi, et mu auto sai ainult paremale esistangele 10cm ringikujulise kõksu ja mõned kriimud, samas kui kaks teist autot võivad minna mahakandmisele.  Ma olen nii kuradi rõõmus, et ma teadsin, et koht kust õnnetuse põhjustaja (A) ette keerama hakkas, on nii loll ja ma (B) võtsin kiiruse maha ning sain veel pidurdada ja vasakule keerata. Vaene kõrval sõitev auto (C) aga seda ettekeerajat üldse ei näinud ja lendas täie lauluga talle  külge.

Me lendasime kaaskannatajaga mõlemad vihaselt rooli tagant välja, et ette sõitnud auto juhile paar krõbedamat sõna öelda, aga kui seal astus välja noor vesine chick, siis hakkas temast pigem lihtsalt kahju. Kui ma esimesest vihast üle sain, siis ma lohutasin chicki, et arusaadavalt loll koht, mida ta ka on. Kutsusime politsei, sest meist keegi polnud avariis varem olnud. Politseionud oli hästi sõbralikud ja situatsioon lahenes kiiresti ja efektiivselt.

 

Ma nüüd lõpetan varsti värisemise ka ära. Adrekas on veel ikka sees. Esimene mats 9 aktiivse sõiduaasta kohta. Pole paha.

Magusad ampsud

Tööle sai tehtud magusat kraami nimedega  “Rocky Roads” ja “Rice Krispies Treats”

Rocky Roads

Rice Krispies Treats

Ise suur magusasõber pole, aga poisid on ja nende tegemine võtab aega kõigest viis minutit. Minu lemmik on Rice Krispies Treats. See on ameerika versioon “Mõnusast maiusest”, aga mitte nii magus.

Pildi all olevatel nimedel klõpsates saad retseptini.