Kahe nädalaga müüdi välja Rock Caf’é piletid ja siis viidi kontsert üle Kalevi Spordihalli, kuhu ka enam viimase informatsiooni kohaselt eile õhtul pileteid saada ei olnud. Kalevi Spordihall oli rahvast täis ja chickid karjusid kõrvulukustavalt kogu selle aja. Hurtsi muusika on muidu selline rahulik, voolav ja melanhoolne, siis live’is olid trummid, mis panid ikka maksa värisema ja oli hullult powerit. Lisaks olid tüübid oma vähese tegutsemisaja kohta väga professionaalsed esinejad. Jumaldavalt karjuvad ja kaasa laulvad chickid jätsid mulje nagu oleks tegemist aastaid tegutsenud maailmakuulsa boybandiga. Iga kord kui laul lõppes või laulja rääkimise lõpetas tõusis metsik kisa. Tribüünidel olevatel istekohtadel ei istunud keegi ja tagant ette vaadates oli rahvamass tänu pildistavatele ja filmivale tehnikale valgetäpiline. Väga super kogemus. Teate. Ma ei viitsi rohkem kiita. Sitaks hea oli.
Õhtule andsid lisaväärtust koos tüdrukutega karjuvad kaks kolmekümnendates meest. Üks neist nägi välja nagu ta hängiks enamasti geiklubides ja on üle Tallinna tuntud kapihomo. Krt neid Tallinna mehi teab, nad seal on nii üleslöödud iga soo ihalejad, et ajab mu Tartuga harjunud gaydari sassi. Teine nägi välja oma musta liibuva T-särgiga tavaline träänsupede. Poisid olid ennast meelemürkidest väga ärevaks tõmmanud, mis tagajärjel mulle tundus, et see kontsert on nende üleliigse energia maandamiseks natuke vale koht. Kuidas ma teadsin, et tegemist on meelemürkidega? Võib olla oli asi selles, et üks neist karjus iga 5 minuti tagant “Blood, Tears and Coke” samal ajal energiliselt hüpeldes ja käsi kokku pekstes.
Spordihalli oli orgunnitud ka improviseeritud garederoob. Kui ma läksin meie jopede järele peale kontserdit esimeste seas, siis oli seal kohutav paanika ja jopede otsimine võttis aega meeletult. Ma ei saanudki aru täpselt, aga tundus, et keegi oli ajanud garderoobinumbrite järjekorra sassi ja kui chick oli kümme minutit kapanud üks meie jopedest näpus ringi mööda nagisid, siis andis ta alla ja ütles, et ma ise tuleks ja otsiks. Ma läksin võtsin esimese jopede hunniku ja tõmbasin 2 sekundit hiljem välja oma hõlsti.
Birgiti päevaraamat 
Krt seda hullunud tüübi kisa kuulsin ka liiga tihti ja liiga lähedalt:)