Good times

Teate, rahvas, hea on olla lahutatud vanemate laps. Alustuseks on head asjad topeltkingitused jõuludel ja sünnipäevadel.Lisaks on vanematel ja kasuvanematel kerge võistlusmoment, kes on parem vanem. Ma minevikust väga ei mäleta, aga millegi pärast on praegu üks minule kõige kasulikumaid perekondlike võistlusmomente käimas. Kasuisa tegi mulle köögi. Isa, kes pani mulle köögi ja pesumasina äravoolu paika, otsustas aidata ka mind liistudega. Täna peaks ta siis tulema. Just helistas kasuisa, kes oli mul lubanud neid liiste aastaid tagasi panna ja arvatavasti kergete süümakatega, et tema neid liiste omal ajal ei aidanud mul ära panna,  lubas viia täna minema ühe ajutise köögikapi ja vanad riiulid. Me rääkisime sellest kuid tagasi, et seda võiks teha. Kõigele lisaks on ilmunud võrrandisse vend, kes tuleb ka isale appi liiste panema, nagu ma kasuisa jutust aru sain. Mis toimub? Miks kõik järsku nii abivalmid on? Kas on mingi salapärane surmahaigus mind tabanud, millest mind teavitatud pole? Mu vend on maailma suurim viilija kodutöödes ja tal on kogu aeg tegemist oma kooli, trennide (treenerina ja ise mängimisega) ja oma perega, et mul on ausalt öeldes täielik hämming. Ma olen enam kui veendunud, et tegemist on isa karvase käega, mis mängus on ja millele mu vend ei oska “ei” öelda. Kõigele lisaks on mu ema raudselt ärevuses ja ostab mulle kuskilt kodutehnikat kokku. See oleks nii tema moodi. Ta läheb alati kergelt ärevusse kui isa pilti ilmub ja heavanemlik on. Ma juba ootan telefonikõnet, et kas mul on ikka vajalikud potid ja pannid kõik olemas. 😀

Eile käisime Kristeliga Genis bände vaatamas. Mu käest küsiti dokumenti. Dokumenti! Genis! Ma saan 29 järgmine nädal. See, et keegi veel arvab, et ma näen välja nagu alaealine on äärmiselt rõõmustav. Aga noh, ma panen selle kõik heade geenide arvele.

Aaaaga tagasi Genisse. Väga ässad bändid olid. Minu ja Kristeli lemmik oli väga hea heli ja lavalise esitusega Dramamama  ja tugeval teisel kohal oli Crashdaf, minu jaoks õhtu üllataja! Ülikõvad bändid. Animal Drama oli tore. Paha Polly meeldib mulle ka, aga jäi kuidagi lahjaks laval. “Ma olen Tartu” ajas rahva pöördesse samas küll. Mimicry. Keegi oleks võinud Kene mikriga midagi teha. Teda ei olnud pea üldse kuulda. Kõige emotsioonitumaks jättis Groundhog Day. Hoolimata sellest, et kell oli juba üle südaöö ja tuju väga hea. Ei tekkinud mingit tahtmist energiliselt näppu visata. Aga kõik Groundhog Day ajal kogutud energia sai panna hüplemisele Crashdafi ajal.  Me viitsinud hiina bändi vaadata. Mul oli vaja hommikul asjalik olla ja kell oli palju.

Tavaiks, tupsud, ma lähen ja püüan panustada oma korteri kaunimasse tulevikku :D. Elu on lill!