Kui auto parandusse viid ja nad ühe asja asemel avastavad, et kolm asja veel on katki, siis on see mu, kui tehnikast mitte midagi jagava naisterahva nöörimine ja et nad mõtlesid ise need asjad välja! Et tegelikult olid need teised asjad korras, sest tuttav töömees vaatas auto üle sügisel ja siis oli auto korras! Sest 168 EURi tagumise rattalaagri, kaks tagumist pidurklotsi ja smth-smth teha sumpa juures on räme rööv ja et ikka oleks tulnud oma töömehe juurde auto viia ju!!! Ladys and gentelmen minu ema lähenemine asjale oli see.
Ma pole veel autot kätte saanud, et oskaks öelda, mis täpne summa ja mille eest on. Aga mida siis minusugune üksik naisterahvas tegema peab? Leidma mingi asjaliku näoga mehe, et tema eest autot parandusse viia? Kas pole nagu võimalustki, et remonditöökodades äkšli tehakse tööd, mitte ei plotita stabiilselt, kuidas kõige naiivsemal kliendil nahka üle kõrvade tõmmata. Kas minust on seda lihtsameelne uskuda, et töömehed nõuavad selle eest samat summat, hoolimata sellest kas sa oled mees või naine? Pft. Eks ole näha, mis saab kui ma selle auto kätte saan. Ma saan aru, miks ema selle auto vastu huvi tunneb. See on vanaisa oma ja kuna vanaisat enam ei ole, siis ta tunneb, et ta vastutab selle auto heaolu eest. See, et mina seda pädev ajutiselt hooldama olen, on selgelt võimatu. Selline tunne nagu ma opereeriks hooletult mingite ema rahadega. Ma ju sõidan hetkel selle autoga ja seega maksan ka ise remondi eest. Pole poole sõnagagi maininud, et ma ema või vanaema käest migit raha ootan. Krdi traagika on mu ema jaoks ikka kõik. Maailma kõige suurem paranoiku. Igal sammul püütakse tema arvates mul nahka üle kõrvade tõmmata ja ta ei saa aru, kuidas ma nii naiivne ikka olen. Ikka tuleb asjad tutvuste kaudu ajada, et säästa ja mitte pügada saada. Peale seda köögisaagat ei taha ma ajada enam midagi tutvuste kaudu. Mu liistud istuvad ka praegu tutvuste kaudu “on hold“. Fakk, ma parem maksan raha ja saan mingi operatiivse tulemuse.
ARGH!
Birgiti päevaraamat 
Mina kui “üksik”, autot aegajalt remontiv naisterahvas edastaks sulle sellise väikese võrdluse: ostsin just piduriklotsid (15.2 euri), esimene laager (mul koos rummuga, aga sul peaks ilma olema ja ma võtsin eee… noh kallima – 59 euri) pluss veel paar vidinat ja remont ise (laagri vahetus, vidinate install (esiõõtsa tagumised puksid ja käigukasti tihendi vasak simmer ning sumpsi katte paigaldus) läks 62 euri. Piduriklotsid tegelikult veel paigaldamata ja läheb mingi 15 eurot veel juurde. Niisiis. Alati käi tuttava remondimehe juures ja alati uuri ise ka juppide hindu poodidest ning kui ostad, maksa sulas ja küsi alet. Töötab.
Et siis sinu arvates sain ma 100 EURiga pügada? Aga kui mul pole tuttavat töömeest? Sellele ema tuttavale, kellele ma helistasin täna kaks korda ja telefoni vastu ei võtnud ja tagasi ei helistanud. Et panen selle auto oma Opeli kõrvale, millele ta pidi eelmine KEVAD esiklaasi otsima ja mulle tagasi helistama kui see olemas on? Ma ei tea.. mul pole enam väga usaldust antud inimese suhtes.
Ei arva, et sa nii palju pügada said, aga mina olen omal nahal õppinud (rahakotil oleks õigem öelda), et alati tasub ise hankida jupid ja need töömeestele viia. Usaldusväärsetest allikatest sain teada, et viisid auto Katsi soovitusel sinna ja usun, et ju siis ikka väga nahaalid ei ole.
Ja ema suhtes… Ega teda ei muuda ju miski. Kui seni pole muutnud, ei muuda ka edaspidi. Pead järelikult ise rohkem enda asjade eest tõesti seisma ja sellised sugulaste kaudu asjad tagaplaanile jätma. Muidugi eeldab see ka oluliselt rohkem ise asjaajamist 😉
Ma muide ei imestaks kui su ema ka su 50. juublil märgib, et ruumi oleks saanud kuskilt odavamalt ja need singirullid ikka ei kõlba 🙂
Ma tahan seda 15.2 euri maksvat piduriklotsi näha, mis päriselt vastu ka peab. Siis ausalt tahan näha, mitte irooniliselt.
Ok. Kas enne või pärast alla panekut? 🙂 Ma julgen öelda, et tegu pole mingi suvalise vuffel-klotsiga, sest tulevad asjatundjate käest. Sama allikas ei soovitanud mulle ka odavamat laagrit, vaid vastupidavamat ja kallimat. Tegelikult oleks tema üldse mulle SKF-i tellinud, aga ma otsustasin, et FAG on ka hea. Remondimees oleks pannud Meyle, mis tegelikult on selline keskmine ja mida ei hinnata eriti vastupidavaks. Ehk siis klotsid peaks saabuma pühapäeval ja uue nädala hakun võin neid näidata. Mis on üldse sinu jaoks pikk vastupidamine muidu? Huvi pärast küsin, ega ma ka veksleid välja anda oska.
No mina saan sellest esimesest postitusest aru, et jupid on 15,2 + 59 ja sinna juurde läheb remont 62+15. Mis kokku peaks tulema tiba üle 150ne ja traagigat pole pooltki nii palju kui interi – schalke mängus praegu.
Vot nüüd on põnev teada, kui palju see remont siis maksma läks.
P.S mul on tuttavad itimehed ja tuttavad loomaarstid, aga tuttavat autoparandajat pole, nii et peab ikka selle eest maksma, mida küsitakse…
AbFab – sa tekitasid mul huvi klotside kestvuse suhtes ja uurisin selle kohta. Öeldi, et kuskil 60-70 000 km läbisõitu on normaalne. Eelmised klotsid said vahetatud täpselt kaks aastat tagasi ja läbisõitu tuli natuke peale 60 000 – suht ok vist siis? Kahjuks ei tea ma, kas uued klotsid on sama marki. Kui remondimees suudab tuvastada hetkel allolevate klotside margi võin teada anda.
Birks, sugu ei ole süüdi… või oluline… perekonnaseis nii samuti 😉 …
ükskord Potsule tundus, et tema autol midagi viga… mina proovisin sõita – ei saanud aru midagi… siis proovis keegi Potsu sõber ja ütles, et… eee, ma enam ei mäleta mis asi, aga igatahes üks hullult kallis asi kusagilt roolivarda või -võimu kandist – no ma tõesti, ei ole suurem asi ornitoloog… ühesõnaga, P helistas servisesse ja tellis selle asja ära ja pani remondi aja kinni ja organiseeris auto määratud ajal määratud kohta… mõni tund hiljem läks ise auto järele… auto aeti garaažist välja, P maksis arve, istus autosse, sõitis tiiru ümber parkla ja sai aru, et probleem on alles… läks tagasi servisesse ja küsis, mis värk on… mehed kehitasid õlgu: “Jah, me nägime küll, et see kallis asi on sul täiesti korras ja katki on hoopis see mingi pisike mitte midagi maksev julla, kuid klient on kuningas – tellisid, et me vahetaksime selle kalli asja – ja seda me täpselt tegime…” …