Mina, vanaema ja teemaks UG

Selgitasin vanaemale, et ma lähen Undergroundi täna stand-upi vaatama. Peale selle kui ma olin püüdnud talle seletada, mida stand-up õieti tähendab – leidsime temaga hiljem koos, et püstijalanalja – üritasin selletada talle asukohta. Ta ei ole kuulnud ega näinud kunagi seda kesklinnas. Selgelt, see on nurga taga ja keldris ju.

V: “Keldris, võeh!”

Vanaema tahtis teada, mis sorti puhvet see selline on. Ma siis näitasin talle pilte. Sattusin mingi albumi peale UG feissbuki lehel, kus maikadega püsiklientidel olid ikka kõik tätoveeringud näha, habemed ja sakris juuksed igal pool pluss olid seal pildid mingist stiilikast, kus rahvas oli põrsakesteks ja haldjateks ja huntideks riietunud. Vanaema oli krimpsus kulmudega ja kui pilti tuli ilusa  punase harjaga punkar, siis ta lausa võpatas ja hüüatas, “issand jumal!”

V:”Kas sa ei karda, et kui nad ennast purju joovad, nad tulevad sulle kallale?”

Ma olin kulm kõrgel, et miks nad peaks? Kust üldse on tulnud selline arvamus, et kohe kui on veits karvasem ja tätoveeritum tüüp, siis tuleb ikka mingi tüli ja pahandus. Ma võin vist selle pubi intsidendid küll ühe käe sõrmedel kokku lugeda, millest ma ise üldse kuulnud olen.

B:”A, vanaema, mis siis saab kui ma ühe sellise koju peaks tooma?”

Vanaema võpatab,

“Too siis kui  mind ei ole. Muidu ma ehmatan ja hüppan aknast välja. Kas sa vähe siledamaid ei võiks valida?”

Kui ma uurima hakkasin, et milline mu peika siis välja võib näha, siis vanaema leidis ikka, et mul on õigus tuua koju sellist inimest nagu ma tahan ja tegelikult ega ikka välimus ikka ei loe kui inimene on tore.

“Ma lihtsalt ei saa aru, kui neil igal pool suus need needid ja rõngad ja .. kuidas nad söövad?!”