Leidsin ukse tagant hommikul need kaks, igasugu pildistavate vidinatega. Evu kinkis mulle sünnipäevaks (mis oli veebruaris) pildistamise Sepaga ja me alles nüüd realiseerisime ära selle.
Sepp&Evu
Peale kolme tundi usinat poseerimist – käsi vasakule, silmad üles, nägu viltu, lõug üles – varastasin oma telefoniga pildid paarist polaroidist, mis lõpupoole tehtud said.
Noh, jõudsin kell kümme koju ja teadsin, et vennaperele vaja kooki teha mass-sünnipäevaks homme. Noh, seda ühte ja ainust hittkooki – Rocky Roads*. Ma olin nii väsinud ja potsatasin arvuti taha, arutades mõttes, kas homme hommikul tehtud kook settib õhtuks ära. AbFabil minusse usku polnud, mul endal ka mitte, aga siis lükkasin repeadile alloleva mashupi ja viisteist minutit hiljem oli kook valmis. Naabermaja elanikel oli ka kindlasti tore vaadata, kuidas ma köögis tantsisin, kui neist keegi reede õhtul kodus on üldse.
Catchy MF. Noh ja nüüd on uni nigu käega pühitud.
Aga jah, ma ei oska pildistada. Mingi ilge koledus tuli see pilt. Aga te peate mind uskuma, et see käkk maitseb imehästi.
* Viimane tööle viidud kook põhjustas räiget pahameelt ja solvumist kõigis, keda ametlikult sööma polnud kutsutud, niisiis paari nädala pärast küpsetan suure laari tähistamaks neljandat aastapäeva antud asutuses. Tänasele koogile andsin kerge talvevarjundi iluvidinate näol.
Birgiti päevaraamat 