Leidsin ukse tagant hommikul need kaks, igasugu pildistavate vidinatega. Evu kinkis mulle sünnipäevaks (mis oli veebruaris) pildistamise Sepaga ja me alles nüüd realiseerisime ära selle.
Sepp&Evu
Peale kolme tundi usinat poseerimist – käsi vasakule, silmad üles, nägu viltu, lõug üles – varastasin oma telefoniga pildid paarist polaroidist, mis lõpupoole tehtud said.
Sehr schön! 😉
Kui sa oleks mingi anonüümne mulle tundmatu blogija, siis arvatavasti arutleksin omaette, et “ei tea, mis sellel Birksil juhtus, miks ta kaks kuud blogind ei ole”, aga kuna ma tegelt tean, et ei ole sul midagi erilist juhtunud, siis…no siis tegelikult ma ikka ei tea, miks ra, raisk, ei blogi.
Ma mingi päev mõtlesin blogimisele ja siis.. läksin tegin endale süüa ja vaatasin filmi edasi.