Kuu: veebruar 2013

Em.. kolm kuud on möödunud. Ma tahaksin öelda, et võitsin Viikinguga mõned miljonid ja elan nüüd kuskil troopiliselsaarel, kus oman kaunist villat rannas ja rabistan hoogsalt Rodrigo the Cabana Boyd. Kahjuks pole see siiski tõsi. Kurbusega pean nentima, et siiski kükitan kurvalt külmas ja niiskes Tartus, kus ma kohe mitte ei oma isegi korterit ja tööl pendib paar seksuaalse ahistamiskeissi minu vastu.

Aga anname väikse ülevaate, mis toimus vahepeal

Detsember – alkohol, mini-remont, alkohol, alkohol, alkohol*

Jaanuar – TERVISEKUU!!! Ei alkoholile, gluteenile, piimatoodetele, suhkrule. Taasavastatud spordiklubi. Red Bull Snow Kayak (Awesome!).

Veebruar – Tallinna-trett, kus vanad võlad said sisse nõutud. Lisaks pidu ja veekeskus.

Kahjuks tervisekuust jäi minusse ikka soov veel spordiklubi külastada ja täna otsustasin minna ujuma. Valisin  mõnusalt hilise aja kui viimased trennid algasid ja bassein ideeliselt suht tühi pidi olema. Alustuseks avastasin naiste duširuumis 7-8 aastase meeslapse, kes naisi jõllitas. Vähe imelik, et nii suur poiss emaga naiste riietusruumis peaks viibima.  A no selgelt oli tal huvitav.

Asusin basseinis rahulikult ujuma. Kõrvalrajal rahmeldas miskine keskealine tüüp krooli, väga lohakalt kusjuures. Mäseles kätega nii, et vett pritsis pooleteisemeetri kaugusele ja iga kord kui ma temast möödusin – mulle silma. Peale kümnendat ringi  tahtsin ma läbi vee talle kallale söösta. Õnneks lahkus sellel ajal minu rajalt mingi kohalik kriip, kes keset rada lihtsalt ringe ujus, pool nägu vee all ja vaatas mida mina teen. Natuke ebamugav oli.  See natuke ebamugav õnneks kestis vähe ning ta lahkus ja ma sain terve raja endale ning eemale Kroolijast.Suutsin ainult keskenduda sellele, kuidas ma talle epistlit hakkan lugema sellest, kuidas krooli ujuma peab ja seda nii nagu mu poolekohaga aeroobikatreenerist kehalise kasvatuse õpetaja mulle õpetas – käsi läheb graatsiliselt nurga alt vette. Te peaks nägema, kuidas ma korvpalli mängin. Kroolija pidas üllatavalt hästi vastu ja lahkus pool tundi peale seda kui mina olin vette sulpsatanud. Peale Kroolijat saabus Merilõvi. Mina ei oska muud moodi kirjeldada stiili, kuidas ta seal ujus. Hästi aeglaselt (mina oma konnaga ujusin temast mööda), pea vee alla ja siis väljus veest  kõigepealt küür ja pea ning siis häälitsus, mida ma oskan kirjeldada kui ainult sõnaga “plop”. Mul hakkas nägu tegema naljakaid asju ja ma olin tänulik, et keegi peale meie basseinis ei olnud (ka Kriip oli oma kolmandalt sulistamisringilt lahkunud). Merilõvi suutis ujuda kaks pikkust korraga ja pidas ohtralt puhkepause. Mina küll aru ei saanud, mida tema jäsemed seal vee all teha võisid, et ta nii ära väsis. Ka tema jaks sai lõpuks otsa, ning ta kadus riietusruumi, siis saabusid absoluutselt normaalsed ujujad ning mul polnud põhjust neid mõttes kommenteerida, nii lahkusin ka mina.

Jee! Ma kirjutasin blogi!

Aga üks asi veel – bitšiks lõunasööki. Muidu mulle Vilde  lõunasöögivalik meeldib. Täna oli vist nende kõige koledam pang üldse.  Menüüs –  Magushapu krõbekana ja aedviljajulienne. Tegelik tähendus – McDonaldsi kana nuggetsid ja aedviljajulienne väga halvas magushapus kastmes ja riis oli ka. Vägaväga halb. McDonaldsi nuggetsitel on vähemalt hea kaste ja nad pole kõik vettinud sellest.

Aga ma olen nüüd kõik blogi kirjutamislihased ära tõmmanud ja lähen magama. Ei tea, kuna uus sissekanne platsis. Sepa tehtud pilte ei saa teile ka näidata. Te ei oskaks neid hinnata. Liiga suur kunst teie silmadele.

*Tundus, nagu ma oleks üritanud tervet täitmata jäänud aastanormi ära juua.