Kaunis! Lõpuks on linna jõudnud kevad. Päike laotab ennast mööda tubasid laiali ja peegeldub talve jooksul räpaseks muutnud akendel. Meeldiv tuuleke keerutab malbelt kilekotikesi, mis pärinevad prügikastist, kus lõbusad linnukesed kaklevad pompside poolt prügikastist välja kougitud toidupalukeste kallal. Kevad!
Põõsastes kehavajadusi leevendavad prügikastipompsid naeratavad oma lahket hambutut naeratust mänguväljakul mängivatele lastele, kelle emad peidavad punastades oma silmi ja pigistavad taskus ärevalt pipragaasi. Kevad!
Enam pole vaja väljas käies salle kanda praktilisuse pärast, vaid saab nad kunstipäraselt ümber kaela heita. Hetk, las ma läkastan kurgust klimpe, mis vaevu end paistetanud mandlite vahelt läbi pressivad. Lõpuks on käes kevad. Kaugel see suvigi enam on.
Birgiti päevaraamat 