Nädalavahetus

Mõtlesin, et proovin ka ära siis need ohkuiägedad Annie Sloani värvid. Ei mingit lihvimist, kruntimist. Lükka lihtsalt värv peale ja tehtud!  Oligi nii – peaaegu. Ma kui algaja värvija ja muidu laisk inimene olin igatahes väga rahul. Ostsin endale sobivad värvid, segasin need heledamaks tooniks. Haarasin tooli ja  värvisin kaks kihti. Superlihtne. Tüütu osa oli pärast selle vahaga mökerdamine. Kuna värv ise tuleb veega ilusti igalt poolt maha, on vaja peale panna vaha, et see jääks kinni ja oleks hooldatav. Kui värv oli haisutu ja ma rahulikult mökerdasin seda keset tuba teleka ees filmi vaadates, siis vaha peale panemisel tuli akanad lahti teha, sest see tahtis silmanägmist võtta. Vahatamine oli tüütu, võib olla ma kasutasin valesid võtteid, kuid ma pole kindel, et ma sellega korralikult hakkama sain.. selgub kasutamise käigus. Kas kulub värv maha või mitte. Praeguse tulemusega olen väga rahul. Ühele toolile vaja üks kiht vaha veel peale tõmmata ja siis peakski olema kasutusvalmid.

Hetke kolm tooli vaid tehtud, sest toolid said otsa. Mul kolme tooli vähemalt veel vaja, et söögilaua ümber oleks inimestel kohti, aga iga õhtu unustan ma Sõbralt Sõbrale poodi minna ja neid osta. Oh, well. Nagu mu üldine moto koduga on, kiiret pole kuhugi. Kõik asjad juhtuvad siis kui ma viitsin või tahan või idee tuleb.

Garaaži toodi euroaluseid… dõndõndõn.. kas teeb endale õuemööbli või jääbki ideeks?