Silt: muusika

Laula mulle laulu

Postitatud by Birgit

Minusugune ei suuda seostuda tänapäeva muusika ja eriti sõnadega. Need sõnumid neil on enamasti (vähemalt mulle tundub) noorematele, kes ei tea veel, mis või kes nad on. Kes igatsevat suhte järgi, on supervärskes suhtes või lahku läinud. Keegi ei laula kaunist ballaadikest püsisuhtele

“It’s been 20 years and still you turn me on.
After all these years, after all these years…”

Ok, Shania Twain laulis kunagi oodi suhtele.

Mina, kes ma olen kodune ja suhtes, siis mingi tüübi järgi õhkamine või party OOOOONNNN- käisin-väljas-oksendasin-nunnu-et-sa-mu-juukseid-hoidsid – laulud ka ei kõneta. Ma näen auku muusikaturul minusugustele. Ma tahaks lugusid elulistemate sõnadega. Ma võin vabalt anda ideesid. Täiesti tasuta. Näiteks metali-fännidele,

“korjaülesoma SOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOOKKKKKIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIIID!!!!!!”

Räpi- ja hiphopisõpradele – nakaa… need stiilid, mu meelest, peaks tegelikult üldse olema keelatud vanematele kui 30. Eesti oma mingi 20. Sest noh.. jeesus. ma teen selle raadio lahti ja piinlik hakkab. Nii ägedaid mehi kui räpparid pole ikka üldse olemas. Miski laps laulis, kuidas piff tahab, et välja jooki teeks aga kätte ei anna, teine, et kuidas ikka mingi piff talle jälle helistab, aga ta on mängumees ja ühte naist ei taha, no ja muidugi Lauri Pihlap ja tema ’93, kus luges lihtsalt kõik üles, mis tal selle aastaga assotsieerus, tore teada, et ta oli ka seebiooperi sõber. Sedasorti räppi oskan ma ka

“Mul tänapäeval palju rõõmu pakub osta
puhastusvahendeid, kuni raha saab otsa
koristada üldse ei meeldi, kuid kui vahend on uus,
siis sellega ma natsa küürin peldikupoti nurka.
Cillit, Cif või hoopis Ajax
Kas see potis sitatriibu ära ajab?
Torusiil on alati seal kus peab
Brefi wc-värskendaja varu kõrval, näed?
Kui on vaja rohkem laamendada potis,
siis tuleb kindel olla, et mees Domestose ostis
Kui Domestos ei kära, siis Tiret ikka
Kui see ka mitte, siis poti viskan metsa

Refrään,

kuula, kuula, kuula kuidas voolab…”

Ok, kohustused kutsuvad. Tehke laule mulle, muidu ma pean ise tegema ja see ei meeldiks kellelegi.

Moens

 

Birgit presidendiks!

Postitatud by Birgit

Ohmujumal! Kell 21.40 kuulutati koosolek lõppenuks. Ikka kole näha, mis ikaldus aastate jooksul inimestel hinges. 75% ajast käis jaur tegemata ja vastu võtmata asjade üle. Käidi ja rõhutati mingeid punkte ja muudkui hääletame seda ja hääletame toda. Praegust ühistumutti keegi ei salli ja samas ta kümme aastat pukis olnud. Kuhugi pole me jõudnud ka.

Alustuseks käis tund aega räiget üksteise süüdistamist. Räägiti ohtralt aiaaugust ja siis üks inimene ütles midagi, kõik said erinevat moodi aru ja läks lappama kogu see vestlus ja kui alles oli käes teine punkt kogu diskost ja asjad ikka ketrasid mingi tegemata trepi ümber, mis polnud üldse teema, siis ma ütlesin enda kutsujale, et anna andeks, ma tõesti  ei suuda, 9 aastaga pole midagi muutnud. Tõstsin käed üles ja marssisin ukse poole ja ütlesin, “pange protokolli, et korter 29 lahkus kell 19.41”.  Kuulsin veel selja tagant, et keegi mainis – “kohe nii kurjalt?”

Marssisin koju ja räuskasin Rasmusele, “krt, küll, need inimesed on hullud. Null konstruktiivsust. Pole ime, et nad pole jõudnud asjadega kuhugi”. Tegin ühe suitsu, võtsin klaasi veini. Räuskasin veel, siis jõudsin selgusele, et ülejäänud korteriomanikud ei saanud ju aru, mis minus stressi tekitas ja otsustasin, et lähen selgitan neile.

Marssisin jälle alla tagasi. Astusin uksest sisse ja katkestasin käimasoleva kära. Ma vabandasin oma kergelt agressiivse lahkumise pärast ja selgitasin, et siin on nii palju minevikuvinna ja negatiivset suhtumist ja arutelu ning ütlesin, et ma kahjuks ei soovi enam järgnevatel ühistukoosolekutel osaleda, sest ma ei näe, et siinne seltskond sellise suhtumise juures jõuaks mingile ühisele arusaamale. Kõik olid nõus ja nentisid, et samas kümme aastat tagasi oli see hullem ja siis kui ma jätkasin oma oraaturlust ja maailma parandamist, üritas keegi ka sõna sekka öelda ja üks meestest ütles tollele, et oot.. las ta räägib. I was the new Messiah! Siis tekkis jälle teemaks üks konkreetne probleem ja kui ma üritasin lahkuda, siis nii koalitsioon kui opositsioon palusid mul maha istuda ja mitte lahkuda. Ma armulikult istusin ja ootasin põnevusega, et mis nüüd saama hakkab. Rahvas hakkas ennast kontrollima, sest paistis, et minu outburst pani nad korra mõtlema. See kestis peaaegu tervelt 5 minutit.  Lõpuks saadi aasta eelarve läbi häda vastu võetud. Viimane punkt uue juhatuse valimine. Vana juhatus oli kaks kolmest tagasi astunud ja üks ei olnud ka enam nõus. Uueks juhatuseks pakuti kõik vähegi aktiivsemad isikud koosolekul – koosoleku esimees, protokollija ja afkoors uus värske tuuleke – mina. Kõik loobusid. Läks jälle lahti kümnemintsane jauramine, mul viskas jälle kopa ette… kell oli üheksa, mul oli nälg ja no krt, asjad ei jõudnud kuhugi.. ma võtsin koosoleku esimehe ülesanded üle, KAS KEEGI ÜLDSE ON NÕUS OLEMA?! Vaikus…  No aga selge siis. Ma näen uut erakorralist koosolekut tulemas, nentisin. Peale pooletunnist üleüldist diskussiooni said asjad paika, viimased asjad hääletatud ja kuna läbu ikka käis, küsisin, et ma teeks hääletuse, et kas ma võin lahkuda… kõik olid nõus ja lahkusime iga üks oma urgu.

Värisesin uksest sisse ja sööstsin oma poolikuks jäänud veiniklaasi poole. Never again, ütlesin ma endale. Samas teadsin, et olin andnud näpu ja otsustanud, et I will fix them!

Rasmus, “Muss, paistab, et sa ikka oled endale hobi leidnud”

God, I love Spotify.

Postitatud by Birgit

Ainus asi, milles ma võtsin “premium” lahenduse ja maksan raha. Tööl ja koduarvutis pluss telefonis kõik pleilistid olemas, kogu maailma muusika otsingu kaugusel. Ma ei ole eriline melomaan, kes kuulaks aktiivselt uut muusikat või teaks vanu hitte peast ja albumeid aastaarvudega. Ma ei kuula bände, ma harva fännan tervet albumit (erand Arctic Monkeys  “AM”). Ma isegi ei oska öelda, mis žanri ma kuulan. Spotify selle eest defineeris mind ära – meeldib Indie, Alternative, Rock, Pop.  Kellegagi ei bondi ka ühise muusikamaitse teemadel, hence I’m here jagamas tuleviku isendaga tänaseid  lemmikuid. Ma ikka aegajalt käin kolistamas oma vanades postides ja kuulamas, mis mulle aastaid tagasi meeldis.

Ma tõmbasin sellest beebimetalist ennast päris mitmeks päevaks kinni. Kogu see babymetali teema on nii happens only in Japan aga no nii hea on antud lugu.

Babymetal – Gimme Chocolate

Praegu käimas kõrvaklappides Spotify poolt pakutud “Hot Alternative” playlistist, kus on väga palju lemmikuid. See Šotist pärit rock band on nii numps oma thicki aktsendiga.

Twin Atlantic – Heart and Soul

Hea peole sättimise lugu. Kleidike selga, huulepulk peale, juuksed puhvi ja vähemalt 15 minutit keerutamist maast laeni peegli ees ja kaasa laulmist.

Paloma Faith – Stone Cold Sober

Kui pärastlõunane päike nädalavahetusel läbi kardinate tuba kütab ja peale tööd 30 minutit taastuda vaja teha, siis see on just see lugu, mida voodis tähekesena päikselaigus vedeledes oma voodile laulda.

Ray LaMontage – You Are The Best Thing