Kuna tööl tutvustati ventikale fekaale – pardon my french – siis siin pole mul midagi teha, aga kodus on KO-HUS-TU-SED ja ma ei taha töölt lahkuda. Täiskasvanud inimene on raske olla, eriti sellisel, kes otsustas hostida aastavahtust. Sööki vaja osta, elamises vaja asju liigutada ühest kohast teise, pesu pesta ja ma ei viitsi üldse. Ma tahan telksi vahtida ja veini juua.
Istun siin praegu, keerutan varvast ja mõtlen, et kuidas seda kõike endale söödavasse vormi valada, nii et see minimaalselt stressirikas oleks. Ikka veiniga vist.
Ah, fain…
Birgiti päevaraamat 